Päivi Koivisto-Alanko oli lapsepõlves kirglik fantaasiakirjanduse lugeja, kes tahtis saada keeleajaloolaseks, kuid kellest sai kirjastaja. Doktoriõppest jäi igatsus teaduse järele, unistus sellest, et maailma saaks liigendada keele kaudu. Koivisto-Alanko sõnul on kirjastamine teoorias lihtne, kuid praktikas seostub alaga palju erinevaid väljakutseid.