Emeriitprofessor Aili Nenola alustas 1960ndate alguses Turu ülikoolis soome keele ja üldise kirjandusteaduse õpinguid. 1982. aastal valmis rahvaluuleuuringute ja usuteaduste õppeaines tema väitekiri ingeri itkulauludest. Itkulaulud naiste traditsioonina suunasid teda arutlema naise positsiooni üle kultuuris ja ühiskonnas laiemalt. Uusi suundi mõtlemisse tõi Nenola tutvumine feministliku kirjanduse ja uue teadusharu, interdistsiplinaarse ja kriitilise naisuurimusega, mille teerajajaks teda Soomes peetakse. Nenola ülikooli- ja teadustöö sai alguse 1970ndatel, mil Nenola kuulus üliõpilasliikmena Turu ülikooli nõukogusse. 2004. aastal sai Nenolast Helsingi ülikooli humanitaarteaduskonna esimene naisdekaan.