Tuomas Anhavat tunti otsekohese kriitikuna, kes nõudis palju nii endalt kui teostelt, mida ta arvustas. Anhava oli kirjandusala nähtamatu mõjutaja, hall kardinal, kelle töö jäi avalikkuse eest varju. Tema põhitöö kirjastusametnikuna viis ta kokku algajate kirjanikega ning tal oli oma roll nii mõnegi hiljem tuntuks saanud kirjaniku tähelennus. Anhava kirjutas ka ise luulet ja tõlkis mitmete tuntud poeetide loomingut.