Panu Pulma on ajaloouurimises n-ö „kõigetegija”. Ta alustas Soome Akadeemias projektipõhise teadlasena, kuid elatas end seejärel tellimustöödest, mille hulka kuulusid muuhulgas „Soome lastekaitse ajalugu” (1987), „Kajaani linna ajalugu” (1994) ning ülevaade sotsiaalsetest probleemidest Helsingi linna ajaloos (2000). Pulma teadusuuringud hõlmavad ajavahemikku 1700–2000, milles ta keskendub sotsiaal-, linna- ja vähemusajaloole. Pulma uurimisteemade jagunemine eri valdkondade lõikes on talle kasuks tulnud ka õppetöös, mida ta on ülikoolitasemel teinud alates 1982. aastast.