Oma teostes ühiskondlikke ja isikupsühholoogilisi teemasid käsitlenud Maila Talviot tuntakse peale sünge kirjutusstiili ka suurepärase kõnepidajana. Vastukaaluks surma ja melanhooliat käsitlevatele teostele sisaldasid Talvio kõned optimistlikumat eluvaadet ja usku edasiminekusse. Üliõpilaskorporatsioonis Satakunta aktiivselt tegutsenud Talviot tunnustati 1950. aastal Helsingi ülikooli filosoofiadoktori tiitliga.