1837. aastal teatas 30aastane dotsent Johan Vilhelm Snellman, et alustab loengutega akadeemilisest vabadusest. Sellega sai alguse ülikooli juhtkonna ja noore dotsendi vaheline aastatepikkune riid, mille põhiküsimus oli, milline peaks ülikool olema. Snellman sai hiljem tuntuks Soome rahvusliku ärkamise juhi ja rahvusfolkloristina. Snellmani saja aasta juubelil soomestati kümned tuhanded perekonnanimed.